Olin juba pikemat aega otsinud mingit lisatööd. Kuna paljud kolleegid käivad yle lahe p6hjapool aega sisustamas, siis m6tlesin isegi sellele v6imalusele. Esimene katse ja sellekohane kiri päädis vastusega, et nad on endale looomaarsti juba leidnud. Teine v6imalus avanes jaanipäeva paiku. Kirjutasin, kysisin, kas oleks v6imalik ka paari nädala kaupa kohal olla ja sain jaatava vastuse. Mis k6ige toredam - kliinik kuulub lausa omainimesele - Sami l6petas esimese soomlasena meiega koos P6llumajandusylikooli loomaarstina.
Sami ja teiste siinsete inimeste poolest oleksin v6inud päevapealt tööle hakata. Kuna suveks olid nii minul kui ka paljudel teistel inimestel, kellega arvestama peab, plaanid tehtud, v6ttis asi veidi aega. Aga ideest teostuseni kulus vaid napp poolteist kuud.
Esimest korda nii kaugele p6hja s6itsin kuu aega tagasi. Vaatama, tutvuma, p6him6tteliselt veenduma, et mulle siin sobib ja mina siia. Pool päeva suutsin pealt vaadata, kuidas siin tuttavlikult rahmeldatatakse ja siis toimetasin juba m6nede patsientidega.
Muresid siiatulekuga seoses on kyllaga. Kodus - jätta kogu pesakond JÄLLE nädalateks maha, teades, kui raske on nendega kontakti saada, vanemad, kes mind yha tihedamini näha tahaksid ja kes igal hetkel v6ivad abi vajada - kasv6i iganädalaste poeskäikude jne näol. Kliinikus annab ka tunda, kui yhte arsti kohal pole. Ja kas seal mu regulaarse ärakäimisega yldse n6us ollakse.
6nneks olid k6ik väga m6istvad.
Ise m6tlesin 6udusega nende s6itude peale - kaks tundi laevaga, siis poole tunniga jooksuga rongijaama - aga kui merel on torm? laev hilineb? - ja siis kolm tundi rongiga p6hja. Ja siis millalgi  tagasi. Aga siiani olen ikka tegevust leidnud. Ma ju koon :) Kannatan ära need viimase laevaga kodu poole s6itvad tylpinud nägudega ehitajad ning karaoked ning virisevad unised lapsed. Kui sedakaudu oma koju saab.
Yks suurematest muredest siin on minu elamine. Mina v6iksin kaks nädalat kasv6i kliiniku puhkeruumis elada - töö ajal ma sinna niikuinii ei j6ua ja seega ei tohks eriti kedagi segada. Siiani olen majutunud Sami ja Kaisu kodus. See koht on nagu killuke mu unistusest. Sellest ajast, kui ma unistasin maakodust paljude laste ja loomadega. Aga mulle ei meeldi, et sellega rikun ma nende elurutiini. Mind kindlasti ei häiri siinsed inimesed ja loomad - hulk koeri, kes tahavad tähelepanu ning lapsed. Nad on imelised! Ja ma ei tunnegi nagu, et ma ei peaks siin olema. Aga kui keegi peab sellepärast, et mina siin olen, oma toa mulle loovutama, söögitegemisega peab ka minuga arvestama - ok, minuga koos on siin niikuinii kymme inimest, eksole! - aga ikkagi..... Paraku ei vaimusta mind ka elamine kilomeetrite kaugusel. Sest ma ei tahaks siin autoga käima hakata. See oleks kyll kokkuv6ttes ilmselt odavam. Aga see väsitaks kohutavalt. Eks näe, kuidas asjad kujunevad.
Paberite ajamine kulges sujuvalt. Vaid m6ned asjad tuli teha mitu korda. Nagu näiteks ei k6lba siin vandet6lgi kinnitatud t6lked ja koopiad vaid seda peab olema teinud notar. Aga see on köömes. Olen nyyd ametlikult "Eläinlääkäri 2947" See on siis nagu litsentsinumber. Evira on lubanud mind töötada ja olen selle kohta kirjutanud ka midagi t6otuselaadset.
Esimene tööpäev siin oli.... huvitav. K6ïgepealt oli minu esimene patsient siin eutanaasia. Vana koer, kellel liigestega probleeme. Siis... noh, ma ei mäleta neid ju enam järgmisel päeval, eksole - aga juhtuma hakkas hoopis hobuste poole peal. Yks hobune suutis omanikul jalaga p6lve paigast lyya ja seega tuli kohale kiirabi. 6htupoolikul t6mbas naabrimees kombainiga vilja koristades maha tervet kyla elektriga varustavad juhtmed ja seega ka posti. Seega käisid kohal nii politsei kui päästemasin. Postioravatest rääkimata. Siis sundis Sami mind oma mersubussi rooli. Ega ma väga vastu olnudki. ;) See oli kogemus omaette. Huh! Magasin muidugi nagu ikka peale sellist päeva.
Teine päev möödus p6hiliselt l6ikudes. Alustuseks kassi hiigelsong, siis steriliseerimine, siis kahepoolse kryptorhiidi kastreerimine, siis rasunäärme ummistuse eemaldamine. Vahele m6ned vaktsineerimised ja konsultatsioonid. Normaalne. K6ik muu peale selle, et kryptorhiidipoiss otsustas narkoosi ajal trikitama hakata ning hingamise l6petada. Korduvalt. Kuni l6puks ta siis ainult laperdas natuke oma sydamega.  Kuna siin tegeleb asjaga p6hiliselt kindlustus, siis kliinikul kogu asjaga mingit materiaalset jama esialgu karta ei tule. Kuts läheb Evirasse lahkamisele, kui seal leitakse m6ni kaasasyndinud viga, on asi l6petatud. Kui seda pole, läheb lugu p6him6tteliselt ravikvaliteedikomisjoni. Siis tegeleb asjaga kindlustus. Sellise asja järeleproovimine uues töökohas teisel päeval EI OLE tore! Omanik v6ttis asja rahulikult. Esialgu. Ma ei loodagi, et see nii jääb. Ja k6ige vähem lootsin ma midagi sellist siin yldse kogeda. V6i yksk6ik, kus. Aga muidu olekski k6ik liiga ilus olnud.