Selline tunne on vahel. Mitte et tempo häiriks - ei - see on igati kodune. Konveier on konveier. 6nneks on abilised VÄGA head. Ja tundub, et nad on n6us ka minu ära kannatama :)
Eks see v6tab aega kuni k6ik harjuvad, millise murega patsiente mulle panna ja milliseid mitte. Aga kui sul siiani on olnud v6tta yhest k6rvaltoast konditeadlane ja teisest silmaarst, siis nyyd k6ige sellega ise hakkama saada on päris ruineeriv. Tahaks ju aidata ja mitte niisama inimest muusse kliinikusse saata. Ja v6iks ju ise ka areneda. Aga selleks oleks natuke rohkem aega vaja.
6nneks on enamus hädasid osutunud leebemateks kui esmapilgul k6lanult. On ka teistpidiseid variante.
Ja on ka inimesi, kes arsti soovitusi ja ettekirjutusi järgimata tulevad virisema, miks see v6i teine asi ei aita. Aga neid on 6nneks vähe :)
Homme pealel6unal hakkan kodupoole kulgema. Kohale j6uan kyll alles pyhapäevase kuupäeva sees. Aga ikkagi koju! :)
Oma nuffikute juurde!
reede, 22. august 2014
laupäev, 16. august 2014
Esimene valvelaupäev
Eilsest oli teada, et yks Hollandi lambakoer murdis kihva, veritseb hirmsasti ja ilmselt tahab täna tulla. Kuna asi tuli kaugelt ja tee peale jäi nii m6nigi kliinik, siis lootsin, et see minuni ehk siiski ei j6ua. Noh.... j6udis siiski.....
Lugesin igasuguseid artikleid ja tehnikaid, kuidas seda 6igesti teha ja olin juba ysna lähedal sellele, et saadan looma valuvaigistite ja AB-dega koju. Siis said ahnus ja uhkus minust v6itu ning kuigi aimasin, et varsti kahetsen oma otsust, hakkasin asjaga pihta.
Paraku polnud hambariistade hulgas seda luusaagi, millega luud eemaldada. Puurisin ja urgitsesin ja kirusin iseennast vist mitu tundi. Natuke lihtsamaks tegi asja see, et tal oli ka yks l6ikehammas lahti. See andis ruumi.
Ja siis oli veel m6ni siuke..... imelik asi. Igatahes tööpuuduse all ma kannatama ei pidanud. Vaene Juulia jooksis ja tegeles kogu aeg millegagi, mis ootas, tahtis maksta, tahtis aega kinni panna jne. 6nneks kestis see k6ik ainult viis tundi.
Homse kohta pole ma veel otsustanud, mida teha. Natuke n6me oleks lihtsalt siin istuda aga hobuste v6istlusi vaatama minna..... ma ei tea kohe.
Lugesin igasuguseid artikleid ja tehnikaid, kuidas seda 6igesti teha ja olin juba ysna lähedal sellele, et saadan looma valuvaigistite ja AB-dega koju. Siis said ahnus ja uhkus minust v6itu ning kuigi aimasin, et varsti kahetsen oma otsust, hakkasin asjaga pihta.
Paraku polnud hambariistade hulgas seda luusaagi, millega luud eemaldada. Puurisin ja urgitsesin ja kirusin iseennast vist mitu tundi. Natuke lihtsamaks tegi asja see, et tal oli ka yks l6ikehammas lahti. See andis ruumi.
Ja siis oli veel m6ni siuke..... imelik asi. Igatahes tööpuuduse all ma kannatama ei pidanud. Vaene Juulia jooksis ja tegeles kogu aeg millegagi, mis ootas, tahtis maksta, tahtis aega kinni panna jne. 6nneks kestis see k6ik ainult viis tundi.
Homse kohta pole ma veel otsustanud, mida teha. Natuke n6me oleks lihtsalt siin istuda aga hobuste v6istlusi vaatama minna..... ma ei tea kohe.
reede, 15. august 2014
Yksik reedelane
Täna olin arstidest ainuke. Kaisu ja Juulia olid ka ja Sonja. Suurim ettev6tmine oli Kaheaastase SLK steriliseerimine. Suhteliselt valutult, ytleme nii. Hunnik vaktsineerimisi, m6ned konsultatsioonid. Yhest dobust sai tehtud hunnik pilte kuna ta olevat juba aasta aega esikäppa longanud. V6ib-olla ka kauem kuna selleomaniku käes on ta ainult aasta olnud. Suur, uhke loom :) Kuna ma silmnähtavalt mingit kollet ei sedastanud, saatsin pildid edasi "päris" ortopeedile konsulteerimiseks.
Kokku 19 patsienti. Ei tundunudki nii palju kuna abilised teevad siin ikka väga palju tööd ära. Samas - hot spoti pygasin täitsa ise. Ja need l6ikused - neid tahaks ikka korralikult kahekesi teha - kuigi Kaisu oli kogu aeg mu käsutuses ja aitas igati. Noh, ma 6pin.....
Imelik on see, et isegi kui ma midagi ei tee, lihtsalt räägin ja soovitan samas vaimus jätkata - konsulteerin, seega - on inimesed n6us maksma 40-50 €. Ja keegi ei virise. Vähemalt avalikult mitte.
Ka siin on inimesi, kes ei saa oma loomade hoidmisega hakkama. Ja inimesi, kes elavad koos jäledalt haiseva koeraga :o
Kokku 19 patsienti. Ei tundunudki nii palju kuna abilised teevad siin ikka väga palju tööd ära. Samas - hot spoti pygasin täitsa ise. Ja need l6ikused - neid tahaks ikka korralikult kahekesi teha - kuigi Kaisu oli kogu aeg mu käsutuses ja aitas igati. Noh, ma 6pin.....
Imelik on see, et isegi kui ma midagi ei tee, lihtsalt räägin ja soovitan samas vaimus jätkata - konsulteerin, seega - on inimesed n6us maksma 40-50 €. Ja keegi ei virise. Vähemalt avalikult mitte.
Ka siin on inimesi, kes ei saa oma loomade hoidmisega hakkama. Ja inimesi, kes elavad koos jäledalt haiseva koeraga :o
neljapäev, 14. august 2014
Kauamagamisepäev
Neljapäeviti avatakse kliinik kella yheteistkymnest. Seega ärkasin täna poole yheksast ja ringutasin m6nuga.
Avastasin veel paar asja, mis koerad olid mu kotist pihta pannud.
Köögis yritasin natuke koristada - vähim, mis ma siin teha saan.
Tänane esimene suurem asi oli koera steriliseerimine - igati lahe rotveilerisegu kuuekuune koeratydruk. Ainult veritses igalt poolt nii palju kui v6imalik. Kuna siinne kauter ootab oma uut osa, ei saanud ka seda abiks. Ja kuna olen harjunud, et yks abiline on puhaste kätega kogu aeg abiks, siis tundsin ennast eriti 6nnetult. Johanna kyll aitas igati ja ma olen selle yle ylitänulik aga selliseid asju on tuhandeid kordi lihtsam teha harjunud oludes. Kady suured näpud!
Sami tegeles suurema osa ajast hobustega.
Paar hambakivieemaldust oli ka. Ja paar prtopeedilist konsultatsiooni. Ja nahakonsultatsioon. 6nneks olid need k6ik juba kuskil ravil käinud nii et mul jäi vaid tagant kiita, et tehke ikka niimoodi edasi. Kaalulangetamise osas sain ka n6u anda - see on mullegi j6ukohane.
Ja yks jänks oli siuke imeliku t6vega. 6nneks tulid omanikud juba selle teadmisega, et ega miski peale eutanaasia lahendust ei too. Omanik imestas, et ma muidu kyllalt pahura looma nii rahulikuks sain ja et too mulle vastu ei hakanud. Heh....
Avastasin veel paar asja, mis koerad olid mu kotist pihta pannud.
Köögis yritasin natuke koristada - vähim, mis ma siin teha saan.
Tänane esimene suurem asi oli koera steriliseerimine - igati lahe rotveilerisegu kuuekuune koeratydruk. Ainult veritses igalt poolt nii palju kui v6imalik. Kuna siinne kauter ootab oma uut osa, ei saanud ka seda abiks. Ja kuna olen harjunud, et yks abiline on puhaste kätega kogu aeg abiks, siis tundsin ennast eriti 6nnetult. Johanna kyll aitas igati ja ma olen selle yle ylitänulik aga selliseid asju on tuhandeid kordi lihtsam teha harjunud oludes. Kady suured näpud!
Sami tegeles suurema osa ajast hobustega.
Paar hambakivieemaldust oli ka. Ja paar prtopeedilist konsultatsiooni. Ja nahakonsultatsioon. 6nneks olid need k6ik juba kuskil ravil käinud nii et mul jäi vaid tagant kiita, et tehke ikka niimoodi edasi. Kaalulangetamise osas sain ka n6u anda - see on mullegi j6ukohane.
Ja yks jänks oli siuke imeliku t6vega. 6nneks tulid omanikud juba selle teadmisega, et ega miski peale eutanaasia lahendust ei too. Omanik imestas, et ma muidu kyllalt pahura looma nii rahulikuks sain ja et too mulle vastu ei hakanud. Heh....
kolmapäev, 13. august 2014
Kolmapäev
Tänase päeva mäletamiseks v6tan lahti vastuv6ttude registri. No ei mäleta k6iki! Esimest tänast v6iks kyll mäletada - karmikarvaline taks. Kastreerima. Hingas kuni äraminekuni ise ja probleemideta. Jube armas kuju! Igati s6bralik ja suhtleja. Lahkudes vaatas kyll oma rippuvate silmadega otsa, et miks sa kyll minuga nii tegid......
Siin käib yldse palju jahikoeri. Ei tea, miks? :)
Siis käis yks paks, haisev samojeed, kelle saba ja pärakuymbruse nahk oli tugevas p6letikus ja vaklu täis. Omanikke kohutasid need ussikesed k6ige rohkem. Mind kyll hoopis tema kehakaal ja kogu hooldamata karv. Pygatud alal oli veel sellist musta puru nagu kirbu söögilaua all tavaliselt. Vaene koer! Käitus igati viisakalt ja kannatlikult.
M6ned vaktsineerimised, kasvajanäitamised ja varbaamputatsioonieelne konsultatsioon koos röntgeniga. Ja ametlike dysplaasiapiltide tegemine! :) 6igemini pilte tegid abilised, mina pidin otsustama, kas need k6lbavad ja kas peaks uusi tegema. Hihii - paras teadlane sel alal! :D
Yldiselt kulges päev rahulikult ja parajas tempos. Väga yksteise otsa asjad ei kuhjunud.
Siin käib yldse palju jahikoeri. Ei tea, miks? :)
Siis käis yks paks, haisev samojeed, kelle saba ja pärakuymbruse nahk oli tugevas p6letikus ja vaklu täis. Omanikke kohutasid need ussikesed k6ige rohkem. Mind kyll hoopis tema kehakaal ja kogu hooldamata karv. Pygatud alal oli veel sellist musta puru nagu kirbu söögilaua all tavaliselt. Vaene koer! Käitus igati viisakalt ja kannatlikult.
M6ned vaktsineerimised, kasvajanäitamised ja varbaamputatsioonieelne konsultatsioon koos röntgeniga. Ja ametlike dysplaasiapiltide tegemine! :) 6igemini pilte tegid abilised, mina pidin otsustama, kas need k6lbavad ja kas peaks uusi tegema. Hihii - paras teadlane sel alal! :D
Yldiselt kulges päev rahulikult ja parajas tempos. Väga yksteise otsa asjad ei kuhjunud.
teisipäev, 12. august 2014
Olin juba pikemat aega otsinud mingit lisatööd. Kuna paljud kolleegid käivad yle lahe p6hjapool aega sisustamas, siis m6tlesin isegi sellele v6imalusele. Esimene katse ja sellekohane kiri päädis vastusega, et nad on endale looomaarsti juba leidnud. Teine v6imalus avanes jaanipäeva paiku. Kirjutasin, kysisin, kas oleks v6imalik ka paari nädala kaupa kohal olla ja sain jaatava vastuse. Mis k6ige toredam - kliinik kuulub lausa omainimesele - Sami l6petas esimese soomlasena meiega koos P6llumajandusylikooli loomaarstina.
Sami ja teiste siinsete inimeste poolest oleksin v6inud päevapealt tööle hakata. Kuna suveks olid nii minul kui ka paljudel teistel inimestel, kellega arvestama peab, plaanid tehtud, v6ttis asi veidi aega. Aga ideest teostuseni kulus vaid napp poolteist kuud.
Esimest korda nii kaugele p6hja s6itsin kuu aega tagasi. Vaatama, tutvuma, p6him6tteliselt veenduma, et mulle siin sobib ja mina siia. Pool päeva suutsin pealt vaadata, kuidas siin tuttavlikult rahmeldatatakse ja siis toimetasin juba m6nede patsientidega.
Muresid siiatulekuga seoses on kyllaga. Kodus - jätta kogu pesakond JÄLLE nädalateks maha, teades, kui raske on nendega kontakti saada, vanemad, kes mind yha tihedamini näha tahaksid ja kes igal hetkel v6ivad abi vajada - kasv6i iganädalaste poeskäikude jne näol. Kliinikus annab ka tunda, kui yhte arsti kohal pole. Ja kas seal mu regulaarse ärakäimisega yldse n6us ollakse.
6nneks olid k6ik väga m6istvad.
Ise m6tlesin 6udusega nende s6itude peale - kaks tundi laevaga, siis poole tunniga jooksuga rongijaama - aga kui merel on torm? laev hilineb? - ja siis kolm tundi rongiga p6hja. Ja siis millalgi tagasi. Aga siiani olen ikka tegevust leidnud. Ma ju koon :) Kannatan ära need viimase laevaga kodu poole s6itvad tylpinud nägudega ehitajad ning karaoked ning virisevad unised lapsed. Kui sedakaudu oma koju saab.
Yks suurematest muredest siin on minu elamine. Mina v6iksin kaks nädalat kasv6i kliiniku puhkeruumis elada - töö ajal ma sinna niikuinii ei j6ua ja seega ei tohks eriti kedagi segada. Siiani olen majutunud Sami ja Kaisu kodus. See koht on nagu killuke mu unistusest. Sellest ajast, kui ma unistasin maakodust paljude laste ja loomadega. Aga mulle ei meeldi, et sellega rikun ma nende elurutiini. Mind kindlasti ei häiri siinsed inimesed ja loomad - hulk koeri, kes tahavad tähelepanu ning lapsed. Nad on imelised! Ja ma ei tunnegi nagu, et ma ei peaks siin olema. Aga kui keegi peab sellepärast, et mina siin olen, oma toa mulle loovutama, söögitegemisega peab ka minuga arvestama - ok, minuga koos on siin niikuinii kymme inimest, eksole! - aga ikkagi..... Paraku ei vaimusta mind ka elamine kilomeetrite kaugusel. Sest ma ei tahaks siin autoga käima hakata. See oleks kyll kokkuv6ttes ilmselt odavam. Aga see väsitaks kohutavalt. Eks näe, kuidas asjad kujunevad.
Paberite ajamine kulges sujuvalt. Vaid m6ned asjad tuli teha mitu korda. Nagu näiteks ei k6lba siin vandet6lgi kinnitatud t6lked ja koopiad vaid seda peab olema teinud notar. Aga see on köömes. Olen nyyd ametlikult "Eläinlääkäri 2947" See on siis nagu litsentsinumber. Evira on lubanud mind töötada ja olen selle kohta kirjutanud ka midagi t6otuselaadset.
Esimene tööpäev siin oli.... huvitav. K6ïgepealt oli minu esimene patsient siin eutanaasia. Vana koer, kellel liigestega probleeme. Siis... noh, ma ei mäleta neid ju enam järgmisel päeval, eksole - aga juhtuma hakkas hoopis hobuste poole peal. Yks hobune suutis omanikul jalaga p6lve paigast lyya ja seega tuli kohale kiirabi. 6htupoolikul t6mbas naabrimees kombainiga vilja koristades maha tervet kyla elektriga varustavad juhtmed ja seega ka posti. Seega käisid kohal nii politsei kui päästemasin. Postioravatest rääkimata. Siis sundis Sami mind oma mersubussi rooli. Ega ma väga vastu olnudki. ;) See oli kogemus omaette. Huh! Magasin muidugi nagu ikka peale sellist päeva.
Teine päev möödus p6hiliselt l6ikudes. Alustuseks kassi hiigelsong, siis steriliseerimine, siis kahepoolse kryptorhiidi kastreerimine, siis rasunäärme ummistuse eemaldamine. Vahele m6ned vaktsineerimised ja konsultatsioonid. Normaalne. K6ik muu peale selle, et kryptorhiidipoiss otsustas narkoosi ajal trikitama hakata ning hingamise l6petada. Korduvalt. Kuni l6puks ta siis ainult laperdas natuke oma sydamega. Kuna siin tegeleb asjaga p6hiliselt kindlustus, siis kliinikul kogu asjaga mingit materiaalset jama esialgu karta ei tule. Kuts läheb Evirasse lahkamisele, kui seal leitakse m6ni kaasasyndinud viga, on asi l6petatud. Kui seda pole, läheb lugu p6him6tteliselt ravikvaliteedikomisjoni. Siis tegeleb asjaga kindlustus. Sellise asja järeleproovimine uues töökohas teisel päeval EI OLE tore! Omanik v6ttis asja rahulikult. Esialgu. Ma ei loodagi, et see nii jääb. Ja k6ige vähem lootsin ma midagi sellist siin yldse kogeda. V6i yksk6ik, kus. Aga muidu olekski k6ik liiga ilus olnud.
Sami ja teiste siinsete inimeste poolest oleksin v6inud päevapealt tööle hakata. Kuna suveks olid nii minul kui ka paljudel teistel inimestel, kellega arvestama peab, plaanid tehtud, v6ttis asi veidi aega. Aga ideest teostuseni kulus vaid napp poolteist kuud.
Esimest korda nii kaugele p6hja s6itsin kuu aega tagasi. Vaatama, tutvuma, p6him6tteliselt veenduma, et mulle siin sobib ja mina siia. Pool päeva suutsin pealt vaadata, kuidas siin tuttavlikult rahmeldatatakse ja siis toimetasin juba m6nede patsientidega.
Muresid siiatulekuga seoses on kyllaga. Kodus - jätta kogu pesakond JÄLLE nädalateks maha, teades, kui raske on nendega kontakti saada, vanemad, kes mind yha tihedamini näha tahaksid ja kes igal hetkel v6ivad abi vajada - kasv6i iganädalaste poeskäikude jne näol. Kliinikus annab ka tunda, kui yhte arsti kohal pole. Ja kas seal mu regulaarse ärakäimisega yldse n6us ollakse.
6nneks olid k6ik väga m6istvad.
Ise m6tlesin 6udusega nende s6itude peale - kaks tundi laevaga, siis poole tunniga jooksuga rongijaama - aga kui merel on torm? laev hilineb? - ja siis kolm tundi rongiga p6hja. Ja siis millalgi tagasi. Aga siiani olen ikka tegevust leidnud. Ma ju koon :) Kannatan ära need viimase laevaga kodu poole s6itvad tylpinud nägudega ehitajad ning karaoked ning virisevad unised lapsed. Kui sedakaudu oma koju saab.
Yks suurematest muredest siin on minu elamine. Mina v6iksin kaks nädalat kasv6i kliiniku puhkeruumis elada - töö ajal ma sinna niikuinii ei j6ua ja seega ei tohks eriti kedagi segada. Siiani olen majutunud Sami ja Kaisu kodus. See koht on nagu killuke mu unistusest. Sellest ajast, kui ma unistasin maakodust paljude laste ja loomadega. Aga mulle ei meeldi, et sellega rikun ma nende elurutiini. Mind kindlasti ei häiri siinsed inimesed ja loomad - hulk koeri, kes tahavad tähelepanu ning lapsed. Nad on imelised! Ja ma ei tunnegi nagu, et ma ei peaks siin olema. Aga kui keegi peab sellepärast, et mina siin olen, oma toa mulle loovutama, söögitegemisega peab ka minuga arvestama - ok, minuga koos on siin niikuinii kymme inimest, eksole! - aga ikkagi..... Paraku ei vaimusta mind ka elamine kilomeetrite kaugusel. Sest ma ei tahaks siin autoga käima hakata. See oleks kyll kokkuv6ttes ilmselt odavam. Aga see väsitaks kohutavalt. Eks näe, kuidas asjad kujunevad.
Paberite ajamine kulges sujuvalt. Vaid m6ned asjad tuli teha mitu korda. Nagu näiteks ei k6lba siin vandet6lgi kinnitatud t6lked ja koopiad vaid seda peab olema teinud notar. Aga see on köömes. Olen nyyd ametlikult "Eläinlääkäri 2947" See on siis nagu litsentsinumber. Evira on lubanud mind töötada ja olen selle kohta kirjutanud ka midagi t6otuselaadset.
Esimene tööpäev siin oli.... huvitav. K6ïgepealt oli minu esimene patsient siin eutanaasia. Vana koer, kellel liigestega probleeme. Siis... noh, ma ei mäleta neid ju enam järgmisel päeval, eksole - aga juhtuma hakkas hoopis hobuste poole peal. Yks hobune suutis omanikul jalaga p6lve paigast lyya ja seega tuli kohale kiirabi. 6htupoolikul t6mbas naabrimees kombainiga vilja koristades maha tervet kyla elektriga varustavad juhtmed ja seega ka posti. Seega käisid kohal nii politsei kui päästemasin. Postioravatest rääkimata. Siis sundis Sami mind oma mersubussi rooli. Ega ma väga vastu olnudki. ;) See oli kogemus omaette. Huh! Magasin muidugi nagu ikka peale sellist päeva.
Teine päev möödus p6hiliselt l6ikudes. Alustuseks kassi hiigelsong, siis steriliseerimine, siis kahepoolse kryptorhiidi kastreerimine, siis rasunäärme ummistuse eemaldamine. Vahele m6ned vaktsineerimised ja konsultatsioonid. Normaalne. K6ik muu peale selle, et kryptorhiidipoiss otsustas narkoosi ajal trikitama hakata ning hingamise l6petada. Korduvalt. Kuni l6puks ta siis ainult laperdas natuke oma sydamega. Kuna siin tegeleb asjaga p6hiliselt kindlustus, siis kliinikul kogu asjaga mingit materiaalset jama esialgu karta ei tule. Kuts läheb Evirasse lahkamisele, kui seal leitakse m6ni kaasasyndinud viga, on asi l6petatud. Kui seda pole, läheb lugu p6him6tteliselt ravikvaliteedikomisjoni. Siis tegeleb asjaga kindlustus. Sellise asja järeleproovimine uues töökohas teisel päeval EI OLE tore! Omanik v6ttis asja rahulikult. Esialgu. Ma ei loodagi, et see nii jääb. Ja k6ige vähem lootsin ma midagi sellist siin yldse kogeda. V6i yksk6ik, kus. Aga muidu olekski k6ik liiga ilus olnud.
Tellimine:
Postitused (Atom)