Eilsest oli teada, et yks Hollandi lambakoer murdis kihva, veritseb hirmsasti ja ilmselt tahab täna tulla. Kuna asi tuli kaugelt ja tee peale jäi nii m6nigi kliinik, siis lootsin, et see minuni ehk siiski ei j6ua. Noh.... j6udis siiski.....
Lugesin igasuguseid artikleid ja tehnikaid, kuidas seda 6igesti teha ja olin juba ysna lähedal sellele, et saadan looma valuvaigistite ja AB-dega koju. Siis said ahnus ja uhkus minust v6itu ning kuigi aimasin, et varsti kahetsen oma otsust, hakkasin asjaga pihta.
Paraku polnud hambariistade hulgas seda luusaagi, millega luud eemaldada. Puurisin ja urgitsesin ja kirusin iseennast vist mitu tundi. Natuke lihtsamaks tegi asja see, et tal oli ka yks l6ikehammas lahti. See andis ruumi.
Ja siis oli veel m6ni siuke..... imelik asi. Igatahes tööpuuduse all ma kannatama ei pidanud. Vaene Juulia jooksis ja tegeles kogu aeg millegagi, mis ootas, tahtis maksta, tahtis aega kinni panna jne. 6nneks kestis see k6ik ainult viis tundi.
Homse kohta pole ma veel otsustanud, mida teha. Natuke n6me oleks lihtsalt siin istuda aga hobuste v6istlusi vaatama minna..... ma ei tea kohe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar